1. Kodutöö - ajakirjanduseetika

Halb näide: http://www.epl.ee/news/kultuur/esimene-kaabik-pettumus-48-kaadrit-sekundis.d?id=65405620 

Minu arvamuse kohaselt on tegu eksitava  informatsiooniga (koodeks 1.4). Tean inimesi kellele see film on väga meeldinud ning soovitaksid seda igaühele. Selle info tõttu ei lähe võib-olla aga paljud kõnealust filmi vaatama. Võib tekitada filmile ka väikest kahju (ostmata jäänud piletid). Koodeks 1.5 aga ütleb, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Ma leian, et avalikkus ei oleks mitte midagi kaotanud, kui see uudis/arvamus oleks ilmumata jäänud. Seega avalikkusel poleks ilmtingimata seda informatsiooni vaja. Kui aga ajakirjanik siiski soovib seda uudist avaldada, tulnuks  rõhutada, et tegu on ühe inimese arvamusega ning tegemist pole üldise arvamusega.

Eesti Päevalehe kiituseks pean mainima, et äärmiselt raske oli halba näidet leida, isegi see mis ma leidsin, on tegelikult puhas norimine.

Hea näide: http://www.epl.ee/news/majandus/valitsus-laenab-estonian-airile-esialgu-800-000-eurot.d?id=65405706  

Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Selles uudisloos kajastubki see, kuidas Eesti valitsus oma võimu teostab (koodeks 1.2).

Uudismaterjal põhineb tõestataval faktilisel informatsioonil (koodeks 4.1). Käesolev rahandus-ja majandusalane informatsioon ei ole avaldatud ajakirjaniku enda isiklike huvide täitmiseks/saavutamiseks (koodeks 2.2).