1. Kodutöö - ajakirjanduseetika
Halb näide: http://www.epl.ee/news/kultuur/esimene-kaabik-pettumus-48-kaadrit-sekundis.d?id=65405620
Minu arvamuse kohaselt on tegu eksitava informatsiooniga (koodeks 1.4). Tean inimesi kellele see film on väga meeldinud ning soovitaksid seda igaühele. Selle info tõttu ei lähe võib-olla aga paljud kõnealust filmi vaatama. Võib tekitada filmile ka väikest kahju (ostmata jäänud piletid). Koodeks 1.5 aga ütleb, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Ma leian, et avalikkus ei oleks mitte midagi kaotanud, kui see uudis/arvamus oleks ilmumata jäänud. Seega avalikkusel poleks ilmtingimata seda informatsiooni vaja. Kui aga ajakirjanik siiski soovib seda uudist avaldada, tulnuks rõhutada, et tegu on ühe inimese arvamusega ning tegemist pole üldise arvamusega.
Eesti Päevalehe kiituseks pean
mainima, et äärmiselt raske oli halba näidet leida, isegi see mis ma leidsin,
on tegelikult puhas norimine.
Hea näide: http://www.epl.ee/news/majandus/valitsus-laenab-estonian-airile-esialgu-800-000-eurot.d?id=65405706
Ajakirjanduse üks
peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku
võimu teostamist. Selles uudisloos kajastubki see, kuidas Eesti valitsus oma
võimu teostab (koodeks 1.2).
Uudismaterjal põhineb
tõestataval faktilisel informatsioonil (koodeks 4.1). Käesolev rahandus-ja
majandusalane informatsioon ei ole avaldatud ajakirjaniku enda isiklike huvide
täitmiseks/saavutamiseks (koodeks 2.2).